Sadulasse minnakse alati hobuse vasakult küljelt (hobune jääb Teie paremale küljele).

Sadulasse tõusmiseks pange oma vasaku jala päkk vasakusse jalusesse, hoidke vasaku käega sadula esikaarest või hobuse lakast ja paremaga sadula tagakaarest.

Seejarel tõugake ennast parema jalaga maast lahti, toetuge julgelt vasakule jalusele, viige parem jalg üle hobuse laudja (ehk siis hobuse tagumiku) ning istuge sadulasse.

Kui Te kohe üle ei saa, võite algul jääda ka sadula peale kõhuli ja seejarel parema jala teisele poole viia.

Enne, kui ka parema jala jalusesse panete, veenduge, et jalused on teie jaoks paraja pikkusega. Jaluse alläär võiks jääda kohe tema kõrval vabalt rippuva jala sisekülje „luumuna” alla, kuigi see on rohkem ka sisetunde küsimus.

Liiga lühikese jalusega hakkavad aga jalad varsti valutama ja liiga pikaga on raske keharaskust jalusele toetada. Veendu ka selles, et mõlemad jalused oleksid ühepikkused (üldjuhul aidatakse Teil jalused parajaks).

Hoidke jalused kogu aeg labajala kõige laiema osa (kus varbad lahevad üle päkaks) all.

Varbad hoidke liikumissuunas ning kand suruge võmalikult alla (abiks võib olla kujutlus, et Teile on veskikivi kanna külge seotud). Jalad peavad olema otse alla suunatud – st. ärge viige jalga sirgeks ette ega taha, vaid püüdke jalg hoida asendis, kus Teie õlg, puus ja allasurutud kand asuvad ühel mõttelisel vertikaaljoonel.

Toetage oma keharaskust julgelt jaluses olevale päkale – selle jaoks jalus ongi, et Teid aidata.

Ratsmed võtke „pealt” – niimoodi, et pöidlad jäävad Teie poole ja sõrmed Teist eemale.

Pöial ja väike sõrm peavad minema ratsme alla ning keskmised kolm sõrme jääma ratsme peale.

Proovige hoida pöidlad kõige kõrgema käepunktina, nii saate seda vajadusel kasutada ratsme peal „stopperina”.

Istuge hobuse seljas enesekindlalt, mugavalt ja sirge seljaga. Kalduge sadulas pigem tahapoole kui ettepoole, sest kui hobune teeb mõne ootamatuma liigutuse,

on nii kergem selga jääda ja hobust tagasi kontrolli alla võtta.

Kui kaldute ette, teete enda ja hobuse jaoks liikumise ebamugavaks ning hobuse ootamatu liigutuse korral on suurem tõenäosus üle hobuse kaela alla libiseda.

Käituge hobuse seljas väga enesekindlalt ja konkreetselt – hobune ei pea teadma, et te esimest korda sadulas istute. Hobune peab tundma, et Te teate, mida tahate ja ei loobu enne, kui Teie tahtmine peale jääb. Kui te jätate hobusele võimaluse „viilida”, kasutab ta selle ära ja võtab kontrolli üle – keegi ei tee ju rohkem tööd, kui temalt nõutakse.

Ratsmeid hoidke samuti tunde järgi – jälgige, et Te hobust liiga kõvasti suust ei sikutaks ja talle haiget ei teeks, samal ajal peate neid hoidma piisavalt tugevalt, et säilitada kontroll hobuse suu ja sellega koos kogu hobuse üle.

Kui hobune vehib oma peaga (näiteks, et parme ja kärbseid ära ajada) ning ratsmed libisevad Teil käest liiga pikaks, võtke need julgelt lühemaks tagasi.

Proovige hoida käsi kogu aeg üsna koos ja umbes seal, kus on hobuse kael, lakk ja sadula esikaar.

Vältige olukordi, kus peate hobuse juhtimiseks tõstma käed kõrgele üles, kaugele külgedele või pöörama kogu oma kehaga – sel juhul on Teil ratsmed liiga pikad ning teil puudub kontroll hobuse üle.

Püüdke võimalikult palju hoida tasakaalu oma jalgadega ning kasutada selleks võimalikult vähe käsi.

Kui tunnete end ebakindlalt, võite algul hoida (vähemalt ühe käega) kinni ka sadulast.

Hoidke hobusest kogu aeg jalgadega kinni, nii et Teie sääre ja hobuse keha vahelt poleks valgust näha ja Te kogu aeg lausa pigistate.