Rebala tallis elab palju toredaid loomi.

EESTI RASKEVEOHOBUNE

Eesti raskeveohobune (varasema tõunimetusega Eesti ardenn) on Eestis aretatud hobusetõug. Eesti raskeveohobuse tõug on kantud FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) ohustatud tõugude nimekirja. Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_raskeveohobune

MEIE TALLIS ELAB MUUL NIMEGA OPA

Muul (Equus asinus × caballus; Equus mulus) on emase hobuse  (-mära) ja isase eesli (-täku) järglane.
Hobune ja eesel on erineva kromosoomide arvuga liigid.
Eeslitel on 62 kromosoomi, hobustel 64. Muulal on 63 kromosoomi.
Muula tuleks eristada hobueeslist, mis on eeslimära ja hobusetäku ristand.
Muulad on reeglina suguvõimetud. Siiski on läbi aegade teada mitukümmend juhtumit, kus emane muul on poeginud.
Muul ei häälitse täpselt hobuse või eesli moodi. Üldiselt on tema hääl eeslile sarnasem, aga ta võib ka hobuse moodi hirnuda, seda teebki meie muulakese mära nimega Opa!

Sageli juhtub, et tema häälitsus algab hobuse hirnumise moodi, aga lõpeb eesli ii-aaga.

Üldreeglina suudab muul kanda 20% oma kehamassist “suuremat koormat”, aga hobune 30% oma massist “elusat koormat”, näiteks ratsanikku.
Nende kabjad on tugevamad kui hobustel ning nad on vastupidavamad haigustele ja putukatele.

POOLA KONIK
Sarnaneb viimase Euroopas elanud ulukhobuse metsatarpaniga (Equus ferus). Nende keha on hiirekarva, jalad, lakk ja saba on tumedamad. Üle selja jookseb tõule iseloomulik tume triip. Turjakõrgus jääb tõustandardite 130-140 cm vahele.Konikute kabjad on vastupidavad ja aeglase kasvuga. Konik on väga vastupidav hobusetõug: toidu suhtes vähenõudlik, kõrge eluea ja sigivusega.

LAAMA

Laama kuulub sõraliste perekonda, kuhu omakorda kuulub kaks Lõuna-Ameerika kaamellast: metsik guanako (Lama guanicoe) ja kodustatud laama (Lama glama).
See perekond on lähedases suguluses metsiku vikunja ja kodustatud alpakaga vikunja perekonnast. Enne hispaanlaste jõudmist Ameerikasse olid laamad ja alpakad seal ainsad kodustatud kabiloomad. Neid ei peetud mitte ainult veoloomadena, vaid ka liha, naha ja villa pärast.
Mägede elanikele on laama koduloom. Ta suudab taluda suuri kõrgusi ja väga madalaid temperatuure ning kanda raskeid koormaid. Laamavillast tehakse hästi soojapidavaid rõivaid. Laama nahast saab toota jalatseid ja kindaid. Rasv sobib küünalde valmistamiseks.

HOBUSED JA PONID
Meil on väga palju eri värviga erinevaid hobusetõuge.
Ponisid on meil turjakõrgusega alla meetri ja kuni 148 cm.

KESK-AASIA LAMBAKOER

Kesk-aasia lambakoer on suur. Koeral on tugevad luud, lai rind, lai tagaosa ja musklis õlad. Ja ta saab ka ise aru, et ta on suur ja tugev.
Kesk-aasia lambakoer on rahulik ja kartmatu kaitsja.
Ta on iseseisev, valvab oma territooriumi ega tagane ei võõraste ega ohtude ees. Koduterritooriumist väljaspool võivad kesk-aasia lambakoerad olla domineerivad teiste koerte suhtes ning võivad ka võõraid rünnata. Ei maksa unustada, et nad on ajalooliselt karjakaitsekoerad ning instinktide vastu on raske võidelda.

MEIE BORDERCOLLIED

Bordercollie on pärit Inglismaalt, kus neid algselt kasutati karjakoertena. Tänapäevaks on ta võitnud populaarsuse oma intelligentsuse ja heade tööomaduste tõttu. Teda peetaksegi maailma kõige intelligentsemaks ja kergesti koolitatavaks koeratõuks.

Bordercollie kuulub karjakoerte rühma ja on klassikaline talukoer.
Ta on suurepärane töökoer.
Bordercollied on targad ja koostööaltid, neid on väga kerge õpetada.
Bordercollie on tähelepanelik, elav ja valvas koer, kes on alati valmis tööd tegema.
Koeral tekib omaniku ja perega väga lähedane suhe, kuid kui peres on väga väikesed lapsed ja koer ei saa piisavalt tähelepanu ja liikumisvõimalust, hakkab ta karjatama kõike, mis liigub, kaasa arvatud väikeseid lapsi.
Koer kiindub tõeliselt oma omanikku ja järgneb talle pühendunult kõikjale. Bordercollie on vapper ja julge koer, kuid kui tal pole piisavalt tegevust, võib ta pahandusi tegema hakata.

KÜÜLKUD
Tänapäeval on küülikutest saanud ka väga populaarsed lemmikloomad. Oma pehme karvase mänguasja välimusega on nad võitnud nii laste kui ka paljude täiskasvanute südamed.

Eluiga on keskmiselt 6-10 aastat.

MERISIGA
(Cavia porcellus L.)
Merisiga on ideaalne loom lastele. Ta on inimsõbralik, suhtlemisaldis ning ei hammusta peaaegu kunagi. See ruigam naudib hellitamist ja paitamist ning nurrub õnnelikult, kui talle tähelepanu pööratakse.
Merisiga võib elada närilise kohta võrdlemisi vanaks: 8–10 aastat.

TALLI KASS

Kui Teie tulete meile külla, siis alati jälgivad Teid “elus kaamera”, nimega Tallikass. Kass on meil väga iseseis ja tubli hiirepüüdja.